Esileht

Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 1546–1601) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.

Tycho taipas, et astronoomia ei saa enam areneda juhuslike vaatluste põhjal, vaid tarvis on süstemaatilisi hoolikaid vaatlusi, mida sooritatakse järjekindlalt igal ööl, kasutades nii täpseid instrumente kui võimalik. Ta täiustas olemasolevaid instrumente ja leiutas uusi ning valmistas oma instrumendid ise.

Brahe vaatlused kinnistähtede ja planeetide asendite kohta olid oma aja kohta enneolematult täpsed. Pärast tema surma õnnestus Kepleril tema vaatlusandmete põhjal Marsi asendite kohta avastada planeetide liikumise seadused, mis oluliselt tugevdasid Mikołaj Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi positsiooni.

Tycho ise ei olnud Koperniku pooldaja, vaid pakkus välja süsteemi (Tycho maailmasüsteemi), mille kohaselt Päike tiirleb ümber Maa, teised planeedid aga tiirlevad ümber Päikese. Loe edasi ... • Arhiiv

Kärstna mõis (saksa Kerstenhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.

Kärstna mõis rajati 1678. aastal. Aastail 1740–1919 kuulus mõis Anrepite aadlisuguvõsale.

Mõisa peahoone rajati 18. sajandi lõpus ning umbes 1900. aastal paiku lisati sellele teine tiib.

Alates 1924. aastast tegutseb mõisahoones kool, praeguse nimega Kärstna Põhikool.

Pilt: Ivo Kruusamägi
Vaata ka: Nädala piltide arhiiv

... Nadežda Durova (1783–1866) oli Venemaa sõjaväelane ja kirjanik, esimene naissoost ohvitser Venemaal.

... Vohilaid, umbes 4 km² suurune asustamata laid Väinameres, hakkas merest tõusma umbes 3500 aastat tagasi. Nüüdseks on laiu kõrgus merepinnast kuni 10 meetrit.

... pikka aega arvati, et nokkloom on ainuke mürgine imetaja, ent tegelikult toodavad mürki ka karihiirte süljenäärmed.

... esimese teadaoleva hammasrataspumba projekteeris 1610. aastal astronoomina tuntud Johannes Kepler.

... olümpiamängude edukaim mäesuusataja on norrakas Kjetil André Aamodt, kes on võitnud mäesuusatamises 8 olümpiamedalit (4 kulda, 2 hõbedat, 2 pronksi).